Igapäevarutiinist välja.

Kes meist poleks aeg-ajalt tundnud soovi igapäevarutiinist välja pääseda? Isegi kui oled oma elu mitmekülgselt ära korraldanud, nii et töö või kooli kõrval jätkub aega ka spordi, hobide ja sõprade jaoks, muutub see ikkagi ühel hetkel „tavaliseks“ ja „igavaks“! Hing ihkab vaheldust!

Viimsi Invaühingu rahvale on sellisteks vaheldust pakkuvateks hetkedeks traditsioonilised perelaagrid. Laagreid oodatakse kaua aega ette, juba veebruaris planeeritakse suvepuhkus just laagriajast lähtuvalt. Tänavune talvelaager oli arvult viies ning toimus see Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses, kus 25.-27. veebruarini veetsime oivalise nädalavahetuse. Suvelaagreid on toimunud muide juba seitse, vaatamata sellele, et invaühing ametlikult nii vana polegi!

Tulen siiki tagasi talvelaagri juurde. Nii nagu tavaks on saanud, pakkisid meie laste armsad pedagoogid veel enne oma reisikottide avamist hubases kaminatoas lahti kaks suurt kohvritäit lauamänge. Kuna maja ainuke televiisor esimesel õhtul pilti ette ei võtnud, maabusid lapsed üksmeelselt lauamängude ruumi. Enamus mängude reegleid olid selged juba varasematest laagritest. Seetõttu kogunesid üksmeelsed seltskonnad kiirelt oma lemmikmängude ümber. Poiste lemmikmängudeks kujunesid sõjaline strateegiamäng  „Risk“  ning lauamängude klassikaks kujunenud „Monopoly“. Tüdrukuid seevastu võlus „Reis läbi elu“, kus mängija leiab ennast valiku ees, kas astuda ülikooli või minna kohe tööle ... Kui juba mänguhoog sees, ei huvitanud noori enam televiisori korda saaminegi. Laupäeva õhtul vaadati küll ära „Eesti Laul“, aga sellega „ebatervislik“ tegevus ka piirdus. Lisaks mängimisele sai laagris kahel õhtul vägevat saja-kraadilist sauna, suusatada, kelgutada ja loodusrajal matkata. Uueks huvitavaks tegevuseks oli sel korral klaasehete valmistamine Tiffani stiilis. Ehete raamimiseks tuli klaasdetaile lihvida, liimida ja sulatinaga ümbritseda. Vaatamata täpsustnõudvatele protseduuridele, said oma ehted valmis nii 8-aastased lapsed kui 50-aastased mehed, naistest rääkimata. Pea igaüks valmistas ühe ehte endale ning kaks-kolm tükki sõpradele kinkimiseks. Kui veel mainida diskoõhtut ning viktoriini, siis on tõenäoliselt raske uskuda, kuidas on võimalik nii lühikese ajaga nii palju ära teha. Aga eks see ole vana tõde, et kes teeb, see jõuab!

Täname südamest Vanaõue Puhkekeskuse sõbralikku peret, armsaid pedagooge Janat ja Kristit ja loomulikult  laagrikorraldajat Kairit.

40 laagrilise nimel Reet Varik