03.11.2008
Sügisesel koolivaheajal toimus Viimsi Päevakeskuses koolivaheaja laager, see ei olnud tavaline laager, vaid esimene katsetus pakkuda ka erivajadusega lastele tegevust koolivaheajaks. Mis seal salata, emme-issi töö ei võimalda ju koolivaheaegu pidada aga vaatamata laste vanusele neid päris omapäi koju jätta ei saa.
Esmaspäeva hommikul olid ärevuses nii lapsed kui hoidjad. Hommikuringis saime üksteisega tuttavaks: laagrilised Kätlin, Kevin-Martin, Rasmus, Rivo ja Helger, hoidjad Maimu ja Kaja, kes olid äsja lõpetanud erivajadustega laste hoidjate koolituse ja vastava kutsetunnistusegi saanud.
Päevad olid tihedad, tegevusi palju: kokkasime - tegime küpsisetorti, õunakooki ja maitsvaid kohupiima saiakesi. Iga päevased pingpongi võistlused, päevakeskuse saalis ja tasavägised lauamängu turniirid.
Käik Viimsi Kooli gümnastikasaali kujunes laagri tippsündmuseks, mis seal kõik oli: batuudid, redelid, matid....küll oli seal tore hullata, eriti meeldis lastele suur batuut.
Kolmapäeval peale lõunat suundusime Viimsi Noortekeskusesse, kus noorukese õpetaja juhendamisel valmisid Fimo voolimismassist väikesed kujukesed. Eriti toredad olid Helgeri ja Rivo „imeloomakesed“. Meie külastus oli ka esimeseks arglikuks sammuks, et anda teada oma olemasolust noortekeskuses käivatele noortele.
Vaatamata ilmale olime palju õues, jalutasime mere ääres, mängisime jalgpalli, veetsime aega mänguväljakutel, kus proovisime järele kõikvõimalikud ronimispuud ja kiiged. Kui ära väsisime puhkasime jalgu kohvikus.
Külastasime ka Energiakeskust, põnevust jagus sel päris mitmeks tunniks. Esmalt tutvusime teaduslaboris vedelike saladustega, katsete käigus näidati meie erinevate vedelike omadusi, samuti näidati katseid õhu uskumatust jõust. Näitusel uudistasime, milline võiks välja näha tuleviku linn. Poisid väntasid usinalt pedaale, et surfata internetis ja panid tööle tuulegeneraatori, mis on üks võimalusi keskkonnasõbralikult elektrit toota. Kätlinile meeldis eriti istuda kolme põrsakese majas ja tunda, kuidas kuri hunt-ventilaator-puhur maja ümber lükata proovib. Samuti oli põnev tutvuda aastakümnete ja -sadade taguse telegraafiga. Välja oli pandud aparaat, mille kaudu edastati morset ja samuti vanaaegseid telefoniaparaate.
Nii see nädal möödus. Ilmad olid küll sompus ja vihmased, kuid
ometi tundusid need koolivaheaja laagripäevad nii
päikesepaistelised ja toredad.
Lõpetuseks oli pidulik koosviibimine, kus kõik lapsed said
diplomid ja auhinnad.
Toreda laagri õnnestumise eest täname Viimsi Valda, Viimsi
Päevakeskust, Viimsi Kooli ja Pansionaati
Rannapere.
Hinge jäi lootus ehk on ka kevadisel koolivaheajal võimalik
sama tore laager korraldada. Eks ole ju nii, et kui soov on
suur ja ilus, läheb see alati täide.